Saabid on läbi aegade ikka esiveolised olnud. Unustame siinkohal mudelid 9-2 ja 9-7, sest neid nimesid kuuldes pöörab iga tõsisem Saabi-huviline pilgu maha või kukub valimatute sõnadega kiruma, olenevalt temperamendist.

Esivedu on teadagi tore asi, kuid suuremate võimsuste korralikult teele kandmiseks napib sel skeemil haardevõimet. Ja et Saabi mootorid aasta-aastalt vägevamaks on läinud, otsustati firma ajaloos uus lehekülg pöörata. Auto Bild Eesti sai nelikveolist mudelit 9-3 katsetada Prantsusmaal. Välimus. “Tavaline” nelikveoline üheksa-kolm ei erine esiveolistest sõsaratest kuigivõrd, kui välja arvata kiri XWD autopäral. Pisut — ja õige pisut — värskust tänavapilti toob erimudel, ainult 2000-autose seeriana valmistatav Turbo X, mis meenutab omaaegset 900. seeria Black Turbo Saabi. Must metallikvärv, sobivalt muudetud spoilerid ja kaitserauad ning 18- või 19-tollised titaanhallid veljed kuuluvad lahutamatult Turbo X välimuse juurde.

Siseruum. Ei võetud muudatusi seekord ette kabiiniski, aga eks ole Saabi juhikoht ergonoomilisuselt alati tippklassi kuulunud. Täiesti rahule võib jääda ka koostekvaliteediga. Ja muidugi toob naeratuse Saabi-huvilise näole klassikaline kesktunnelile paigutatud süütelukk. Mootor ja käigukast. Saabi uus imerelv, XWD-nelikvedu, on vähemalt esialgu saadaval vaid suurima, 2,8-liitrise ottomootoriga. Alumiiniumplokiga V6 arendab turbolaaduri kaasabil 280 hobujõudu ning õige laias pööretevahemikus 400 Nm — peaaegu kaks korda rohkem, kui esivedu märgatavate kadudeta asfaldile suudaks kanda. Ning seetõttu järgneb kuuekäigulisele käsitsilülitatavale (või soovi korral automaat-) käigukastile nutikas neljarattavedu.

Veojõudu jaotatakse pidevalt ümber esi- ja tagasilla vahel. Näiteks kurvist välja kiirendamisel suunatakse kuni 80 (või isegi 100) protsenti jõust tagaratastele, sirgel teel ühtlase kiirusega sõites aga 90–95 protsenti esiratastele. (Et eri keeltes avaldatud pressimaterjalides protsendid erinevad, ei maksa neid arve lõpliku tõena võtta.) Lisavarustusena (ja Turbo X põhivarustuses) on saadaval tagasilla elektrooniliselt juhitav diferentsiaalipidur — eLSD, nagu Saab seda seadet nimetab –, mis suudab paremini haarduvale rattale anda kuni 80% tagasillale suunatud veojõust. (Ja taas pole erikeelsed dokumendid ses osas ühel nõul.) Lisaks haardevõime parandamisele saab jõu sobiva jaotamisega parandada ka auto käitumist kurvis või põikemanöövril.

Nii sildade kui ka tagarataste vahel kasutatakse Haldexi mitmekettalisi märgsidureid. Erinevalt paljudest isemõtlevatest nelikveoskeemidest hoiab Saabi XWD tagasilla pidevalt töövalmis — seega ei pea juht kartma nelikveo ootamatut rakendumist keset kurvi.

Sõit. Paigaltvõtul saate nelikveo tõhusust jalamaid tunda. Ei mingit esiveolisele omast esikäppadega kaapimist ja nina totrat pillutamist vasakule-paremale. XWD sööstab noolsirgelt edasi ja juht saab mõnu tunda 280 hobuse veovõimest. Rõõm kipub kahanema kiirteel, kus selgub, et 130–140-kilomeetrise tunnikiiruse juures ei tohi end rooli taga liiga vabalt tunda. Rool tundub üle reageerivat, iga väiksema suunakorrektuuri järel tundub Saab kahtlustavat, ega naaberrada ikka parem pole, ja alles vastupidine rooliliigutus viib auto lõpuks soovitud suunda.

Proovisõidul kulutas universaalkerega 9-3 XWD 13,3 liitrit bensiini 100 kilomeetrile — pole just vähe.

Meeldis: Haardevõime, kabiinikujundus.
Ei meeldinud: Kehv suunakindlus, suur kütusekulu.

Järeldus: omapärane nagu Saab ikka. Objektiivseks hinnanguks ootame lund ja jääd.